protsessi kontrollimise plokki kasutatakse ladustamiseks koguda teavet Protsessid ja see on ka kutsutud andmestruktuuri, mis salvestab infot protsessi. Teave selle protsessi kasutab CPU Run aeg.Mitmesugust teavet, mis on ladustatud PCB kui järgmiste:
1) protsessi nimi.
2) prosessi asukoht. Tähendab, Valmis, aktiivne, oodake.
3) eraldatud vahendeid protsessis
4) mälu, mis on ette nähtud selle protsessi tätmiseks.
5) teave planeerimine.
6) sisend ja väljundseadmed.
7) Protsessi ID või identifitseerimisnumber.
Swapping
Other OS Reason
interactive User Request
Timing
Parent Process Request
www.But_How_Do_It_Know.com
neljapäev, 30. oktoober 2014
DLL
1. oleaut32.dll
Despite its confusing name, oleaut32.dll facilitates the communication of meaningful data -- between software applications. Windows operating systems from Windows 95 to Windows 7 include oleaut32.dll, and countless programs use it.
2. sechost.dll
Sechost.dll is a Windows DLL file. DLL is the abbreviation for Dynamic Link Library. DLL files are needed by programs or web browser extensions, because they contain program code, data, and resources. The following information can help you determine if sechost.dll belonging to the Windows system or an application you can trust
3. version.dll
version.dll is a module that contains application programming interface (API) functions used for Windows version checking by the applications on Windows NT. If you need any technical advice or assistance, call our Live Experts toll-free on one of the numbers below:
US/CA: 1-855-246-1076
AUS: 1-800-736-793
UK: 0-800-056-0977
version.dll is a system process that is needed for your PC to work properly. It should not be removed.
4. profapi.dll
profapi.dll is part of Microsoft® Windows® Operating System and developed by Microsoft Corporation according to the profapi.dll version information.
profapi.dll's description is "User Profile Basic API"
profapi.dll is digitally signed by Microsoft Windows.
profapi.dll is usually located in the 'C:\Windows\system32\' folder.
If you have additional information about the file, please share it with the FreeFixer users by posting a comment at the bottom of this page.
5. wininet.dll
wininet.dll is a module that contains Internet-related functions used by Windows applications. Note: wininet.dll is a process which the Troj/Zlob-AO trojan tries to disguise itself as under the true process name of %systemroot%\mscornet.exe. This process is a security risk and should be removed from your system. If you need any technical advice or assistance, call our Live Experts toll-free on one of the numbers below:
US/CA: 1-855-246-1076
AUS: 1-800-736-793
UK: 0-800-056-0977
wininet.dll is a system process that is needed for your PC to work properly. It should not be removed.
Despite its confusing name, oleaut32.dll facilitates the communication of meaningful data -- between software applications. Windows operating systems from Windows 95 to Windows 7 include oleaut32.dll, and countless programs use it.
2. sechost.dll
Sechost.dll is a Windows DLL file. DLL is the abbreviation for Dynamic Link Library. DLL files are needed by programs or web browser extensions, because they contain program code, data, and resources. The following information can help you determine if sechost.dll belonging to the Windows system or an application you can trust
3. version.dll
version.dll is a module that contains application programming interface (API) functions used for Windows version checking by the applications on Windows NT. If you need any technical advice or assistance, call our Live Experts toll-free on one of the numbers below:
US/CA: 1-855-246-1076
AUS: 1-800-736-793
UK: 0-800-056-0977
version.dll is a system process that is needed for your PC to work properly. It should not be removed.
4. profapi.dll
profapi.dll is part of Microsoft® Windows® Operating System and developed by Microsoft Corporation according to the profapi.dll version information.
profapi.dll's description is "User Profile Basic API"
profapi.dll is digitally signed by Microsoft Windows.
profapi.dll is usually located in the 'C:\Windows\system32\' folder.
If you have additional information about the file, please share it with the FreeFixer users by posting a comment at the bottom of this page.
5. wininet.dll
wininet.dll is a module that contains Internet-related functions used by Windows applications. Note: wininet.dll is a process which the Troj/Zlob-AO trojan tries to disguise itself as under the true process name of %systemroot%\mscornet.exe. This process is a security risk and should be removed from your system. If you need any technical advice or assistance, call our Live Experts toll-free on one of the numbers below:
US/CA: 1-855-246-1076
AUS: 1-800-736-793
UK: 0-800-056-0977
wininet.dll is a system process that is needed for your PC to work properly. It should not be removed.
teisipäev, 28. oktoober 2014
Sissejuhatus OS
28.10.2014
Operatsioonisüsteemide alused.
1950-1960 oli kaks OS süsteemi: General motors OS, IBSYS
1969 tuli unics (hetkel ei tegele it asjadega)
DOS-11 tuli 1970
1975 CP/M
1979 tuli UCLA Secure
1981 IBM PC DOS
DOS käsud.
Copy- copies one or more files to another location.
Date- displays or sets the date.
Del- Delete one or more files.
Käsurida on vaja selleks, et seal saab näha arvutga seonduvaid asju jne.
PowerShell on administraatori tõõriist.
Mis on OS?
1. OS=Operatsioonisüsteem.
2. Programm, mis jihib ja reguleerib rakendusprogrammide käivitamist ja kasutamist.
2.1 Liidesed rakenduste ja riistvara vahel.
2.2 muudab arvuti kasutamise mugavamaks (GKL)
3. haldab arvuti ressursse ja jälgib nende kasutust.
3.1 Ressuriside efektiivne kasutamine.
Windows1.0 versioon ilmus (1985 a.)
Windows 2.0 oli ametlik versioon mida hakati kasutama arvutites (1987 a.)
OS liigid .
Operatsioonisüsteemide alused.
1950-1960 oli kaks OS süsteemi: General motors OS, IBSYS
1969 tuli unics (hetkel ei tegele it asjadega)
DOS-11 tuli 1970
1975 CP/M
1979 tuli UCLA Secure
1981 IBM PC DOS
DOS käsud.
Copy- copies one or more files to another location.
Date- displays or sets the date.
Del- Delete one or more files.
Käsurida on vaja selleks, et seal saab näha arvutga seonduvaid asju jne.
PowerShell on administraatori tõõriist.
Mis on OS?
1. OS=Operatsioonisüsteem.
2. Programm, mis jihib ja reguleerib rakendusprogrammide käivitamist ja kasutamist.
2.1 Liidesed rakenduste ja riistvara vahel.
2.2 muudab arvuti kasutamise mugavamaks (GKL)
3. haldab arvuti ressursse ja jälgib nende kasutust.
3.1 Ressuriside efektiivne kasutamine.
Windows1.0 versioon ilmus (1985 a.)
Windows 2.0 oli ametlik versioon mida hakati kasutama arvutites (1987 a.)
OS liigid .
Real-time (hetkeline)
Multi-user (mitu kasutajat ühel OS)
Multi-tasking vs. single-tasking (kindla töö OS ja mitmik töö OS)
Distributed
Templated
Embedded
kõige uuemad OS -id.
windows 7, 8 , 8.1
Mac Maverick
Linux Enterprice 12.
android 4.4
1. kernel= OS tuum.
2. program execution= OS protsesside haldamine.
3. Interupts= katkestus signaal
4.Memory management=Mälu haldus
Tuum
on programm,tarkvara. Sisalda sisendit-väljundit. Tõlgib rakenduse jutu
ümber. Seda ei saa muuta töötamise käigus (paikneb kaitstud mäluosas).
Kontroller: on jagatud väikesteks osadeks.
On olemas erinevaid kontrollereid, näiteks:
1.Klaviatuuri kontroller
2.Floppy ketta kontroller
3.Mälu kontroller
4.Katkesti kontroller
5.Universaalsild (Intel B85 )
kolmapäev, 8. oktoober 2014
Dokumenteerimise alused
Dokumenteerimise alused
Minu tööga on seotud sellised dokumentatsiooni liigid:
1.Seadused, standardid
2.Reeglid, regulatsioonid, juhendid
3.Käsiraamatud, juhendid, tutvustused (giidid)
4.Postrid
Postri näide:
https://www.google.ee/search?q=poster&client=firefox-beta&hs=A5U&rls=org.mozilla:en-US:official&channel=fflb&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=TAk1VLuwDOXm7gbD6oD4Dw&ved=0CAgQ_AUoAQ&biw=1920&bih=938#rls=org.mozilla:en-US:official&channel=fflb&tbm=isch&q=software+development+process+poster&spell=1&facrc=_&imgdii=_&imgrc=jMAtGIoxu1ORuM%253A%3B_1oWKVYKEuasnM%3Bhttp%253A%252F%
252Fwww.canon.com%252Ftechnology%252Fcanon_tech%252Fexplanation%252Fimages%
252Fcp_tech_ph030.gif%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.canon.com%252Ftechnology%
252Fcanon_tech%252Fexplanation%252Fcp_tech.html%3B580%3B338
Tarkvaraprojektiga ja arendatavate süsteemidega seotud dokumendid on seotud terve rea nendega seotud nõuetega:
1.Need dokumendid on arendusmeeskonna suhtluskeskkonnaks
2.Need dokumendid on süsteemi info andmeallikaks,mida kasutavad hooldusinsenerid
3.Need dokumendid annavad vajalikku infot tarkvara arenduse protsessi juhtimiseks
4.Mõned neist dokumentidest peavad andma infot kasutajatele, kuidas süsteemi kasutada ja hallata.
SRS
SDD
STD
SPMD -> sprint (2 nädalat)
backlog
Eelpool toodud dokumentide jaoks on vaja ka teha teisi dokumente (kasutusjuhendid jne).
Tarkvarainsenerid (tarkvaraarendajad) vastutavad tavaliselt enamiku dokumentide ettevalmistamise eest (dokumentatsiooni loomise spetsialistid võivad ka neid selles aidata: sisu, ülesehitus jne).
http://senior.ceng.metu.edu.tr/2013/puzzle/downloads.html
Laias laastus jaguneb dokumentatsioon 2 liiki või klassi:
1.Protsessi dokumentatsioon
2.Toote dokumentatsioon
Protsessi dokumentatsioon koostatakse selliselt, et süsteemi arendust saaks hallata. Toote dokumentatsioon kasutatakse peale süsteemi tööle hakkamist (siis kui süsteem töötab). Kuid see dokument on oluline ka süsteemi arenduse staadiumis, et hallata arendusprotsessi.Sellise dokumendi nagu näiteks süsteemi iseärasused (specification) loomine on tähtis verstapost tarkvara arendusprotsessis.
Protsessi dokumentatsioon jaguneb järgmisteks liikideks:
1.Plaanid, teostushinnangud ja ajakavad
2.Aruanded
3.Tööstandardid
4.Töödokumentatsioon (töö käigus tekkiv)
5.Memod ja elektronkirjad
Töö käigus tekkiv dokumentatsioon (Working papers).
Tavaliselt on need peamise tehnilise suhtlemise dokumendid,mis projekti käigus tekkivad. Väga sageli kirjeldavad nad tehtud disaini otsuste aluspõhimõtted ja põhjendusi.
Memod ja elektronkirjad kirjeldavad protsessi haldurite (projektijuhtide) ja arendusinseneride igapäevase suhtluse üksikasju.
Toote dokumentatsioon:
Süsteemi hindaja (vajab funktsionaalset kirjeldust)
Süsteemi admin (vajab paigaldus juhist)
Vähekogenud kasutajad (vajab sissejuhatavat juhendit)
Kogenud kasutaja (vajab viitelist juhendit)
Suurte süsteemide korral, millised on arendatud kasutjanõuete põhjal (või vastavalt neile), peaks süsteemi dokumentatsioon sisaldama:
1.Nõuete dokument ja sellega seotud aluspõhimõtted (olemasolu, vajaduse põhjendus) SRS
2.Dokument, mis kirjeldab süsteemi ülesehitust (system architecture) SDD
3.Iga süsteemi programmi kohta selle programmi ülesehituse kirjeldus (architecture)
4.Iga süsteemi osa kohta tema ülesannete kirjeldus ja liidesed (functionality and interfaces)
5.Programmikoodi loetelud
6.Õiguspärasuse dokumendid
7.Süsteemi hooldusjuhend
IEEE standard kasutajate dokument
Identification data Dokumendi osad:
Table of contents Tuvastuskood
List of illustrations Sisukord:
Instroduction Loetelu
Information for use of the documentation Sissejuhatus
Concpect of operations Kuidas seda dokumenti kasutada
Procedures Protsetuurid
Information on software commands Ülevaade tarkvara käsklusest
Error messages and problem resolution Veateated ja probleemi lahendus
Glossary Sõnastik
Related information sources Infoallikad
Navigational features
IndexSearch capability
SRS dokument sisukord
1.Sissejuhatus
1.1 Eesmärk
1.2 Dokumendi konvektsioon
1.3 Ettepanekud
1.4 Projekti ulatus
1.5 Viited
2.Üdine kirjeldus
2.1 Toote perspektiiv
2.2 Toote omadused
2.3 Kasutaja klassid ja omadused
2.4 Töökeskkond
2.5 Disaini ja rakendamise piirangud
2.6 Eeldused
3.Süsteemi funktsioonid
3.1 Profiili loomine
3.2 Logi sisse
3.3 Logi välja
3.4 Profiili uuendamine
3.5 Värskendamine
3.6 Kategoriseerimine
3.7 Otsimine
3.8 Kasutaja otsimine
3.9 Muud kasutajate profiilid
3.10 Sõnumid
3.11 Kommentaari lisamine
3.12 Jagamine
3.13 Laenamine
4.Nõuded
4.1 Kasutajaliidesed
4.2 Riistvara liidesed
4.3 Tarkvara liidesed
4.4 Kommunikatsiooni liidesed
5.Muu
5.1 Funktsionaalsed nõuded
5.2 Jõudluse nõuded
5.3 Ohutusnõuded
5.4 Turvalisuse nõuded
5.5 Tarkvara oskused
Kuulata 22.veebruar Restart: Codeborne kasvatab oma programmeerijad ise.
Juhendi osad:
1.Tiitel
2.Märkused
3.Sisukord
4.Sissejuhatus
5.Iseärasused
6.Paigaldamine
7.Lisade paigaldus,paigaldusjuhendid
8.Lisad
Tarkvara juhendi osad:
1.Sissejuhatus
2.Ülevaade
3.Kasutamisjuhised
4.Töötamisviited
5.Lisad
SDD-Sofware design description
1.Sissejuhatus
1.1 Eesmärk
1.2 Ulatus
1.3 Ülevaade
1.4 Lisamaterjal
2.Süsteemi ülevaade
2.1Probleemi kirjeldus
2.2Kasutatavad tehnoloogiad
2.3Toote ülevaade
3.Süsteemi arhitektuur
3.1Arhitektuuri projekteerimine
3.2Lagunemise kirjeldus
4.Andme diagramm
4.1 Andmete kirjeldus
4.2 Andmete
5.Komponentide disain
5.1 Serveri komponendid
5.1.1 Andmebaas
5.1.2 Serveri klass
5.2 Kliendi komponendid
5.2.1 Otsinguleht
5.2.2 Albumi leht
5.2.3 Profiili leht
5.2.4 Sisselogimis leht
5.2.5 Sõnumite leht
5.2.6 Serveri ühendamine
6.Disain
6.1 Ülevaade kasutajaliidesest
6.1.1 Sisselogimise leht
6.1.2 Regristri leht
6.1.3 Profiili leht
6.1.4 Albumi leht
6.1.5 Sõnumi leht
6.1.6 Otsinguleht
6.2 Ekraanil olevad objektid ja toimingud
6.2.1 Sisselogimise leht
6.2.2 Regristri leht
6.2.3 Profiili leht
6.2.4 Albumi leht
6.2.5 Sõnumi leht
6.2.6 Otsinguleht
7.Nõuded maatrix-i jaoks
4.2 Andmete
5.Komponentide disain
5.1 Serveri komponendid
5.1.1 Andmebaas
5.1.2 Serveri klass
5.2 Kliendi komponendid
5.2.1 Otsinguleht
5.2.2 Albumi leht
5.2.3 Profiili leht
5.2.4 Sisselogimis leht
5.2.5 Sõnumite leht
5.2.6 Serveri ühendamine
6.Disain
6.1 Ülevaade kasutajaliidesest
6.1.1 Sisselogimise leht
6.1.2 Regristri leht
6.1.3 Profiili leht
6.1.4 Albumi leht
6.1.5 Sõnumi leht
6.1.6 Otsinguleht
6.2 Ekraanil olevad objektid ja toimingud
6.2.1 Sisselogimise leht
6.2.2 Regristri leht
6.2.3 Profiili leht
6.2.4 Albumi leht
6.2.5 Sõnumi leht
6.2.6 Otsinguleht
7.Nõuded maatrix-i jaoks
kolmapäev, 1. oktoober 2014
Eriala ja kompententsid
Vajalik kõrgharidus (6-8 tase) ( Eesti keele ja Inglise keele oskus)
1. Hanked (e-CF kompetents D.4.)
2. Suhtekorraldus (e-CF kompetents E.
3.Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.)
4. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.)
5. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.)
6. Testimine (e-CF kompetents B.3.)
7. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.)
8. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.)
9. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.)
10. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.)
11. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.)
12. Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.)
13. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.)
14. Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.)
15. IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.)
16. Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.)
17. Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.)
18. IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.)
19. Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.)
20. IT juhtimine (e-CF kompetents E.9. )
1. Hanked (e-CF kompetents D.4.)
3.Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.)
4. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.)
5. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.)
6. Testimine (e-CF kompetents B.3.)
7. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.)
8. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.)
9. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.)
10. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.)
11. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.)
12. Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.)
13. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.)
14. Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.)
15. IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.)
16. Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.)
17. Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.)
18. IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.)
19. Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.)
20. IT juhtimine (e-CF kompetents E.9. )
Õppemeetodite liigitamine
1) Tavameetodite süsteemis on määratletavad
üksnes õpetaja ja õpilaste tegevuste väliste tunnuste kaudu ja neid
liigitatakse teadmiste allika ehk info edastamise viisi järgi (jutustus,
vestlus, praktiline tegevus jne) (Mahmutov 1981: 112-113):
- Sõnalised meetodid (jutustus, loeng, vestlus, raamatulugemine, küsimused-vastused jne) Õppijad omandavad teadmisi õpetaja sõna vahendusel. Õpetaja annab edasi õppeinfot ja suunab selle omandamist.
- Näitlikud meetodid st meelelisele tajule tuginevad (demonstratsioon, illustratsioon, ekskursioon, piltide, tabelite, filmide näitamine). Õppetöö näitlikustamisel kasutatakse erinevaid näitlikke õppevahendeid.
- Audiovisuaalsed meetodid (sõnaliste ja näitlike meetodite ühendamine)
2) Üldmeetodite süsteem. Õppemeetodite
tunnetusliku olemuse avamisele hakkasid 1970-ndate aastate keskel tähelepanu
pöörama I. Lerner ja M. Skatkin, kes on liigitanud meetodid järgnevalt - nn
„didaktiliste meetodite süsteem" (Mahmutov 1989: 113):
- Illustreeritud seletuse meetod (ehk info-reproduktiivne)
- Reproduktiivne meetod
- Probleemesituse meetod
- Osalise otsingu meetod ehk heuristiline meetod
- Uurimismeetod
Probleemõppe üldmeetodid
peegeldavad õpetaja erisugust tegevust, õpetaja kas esitab ja seletab uut
materjali, laseb õpilastel iseseisvalt õppida või leiab võimalusi nende mõlema
liigi ühendamiseks. Üldmeetodite hierarhia põhineb õpetaja kahe põhiülesande (Mahmutov 1981: 119):
- uute teadmiste esitamise ja seletamise ning
- iseseisva õppimise korraldamise... erisugusel põimingul.
- Monoloogimeetodi puhul seletab õpetaja ise uusi nähtusi ja fakte, esitab õppijatele probleemselt teaduse valmisjäreldusi. Seejuures püstitab ta ise probleemi ja lahendab ka selle. Seda meetodit on otstarbekas kasutada siis, kui aega on vähe, õppematerjal on keeruline ja õppijatel puuduvad probleemide lahendamise vilumused. Monoloogesitusega ei kasvatata vajalikul määral õpilaste iseseisvat mõtlemist, kuigi nad omandavad teadmisi teadlikult ja aktiivselt ja neid valmistatakse ette tunnetusliku iseseisvuse kõrgemale tasemele jõudmiseks, st selles seisneb selle meetodi väärtus. (Kõverjalg 1995: 16 - 17)Arutlusmeetodi puhul toimub õpetaja seletus õpilastele küsimuste esitamise kaudu; õpetaja püüab õppijaid suunata mõtlema, küsimuste kaudu esitatud probleeme lahendama, kuid annab küsimustele tavaliselt ka ise vastuse (Kõverjalg 1995: 17).Dialoogimeetodi puhul loob õpetaja probleemsituatsioone ja lahendab neid õppijate abiga, suunates õppijaid probleeme püstitama, oletusi tegema ja neid tõestama (Kõverjalg 1995: 17).Heuristilise (otsingulise) õppemeetodi olemus seisneb selles, et uusi seoseid nähtuste vahel, seaduspärasusi jne ei avasta mitte õpetaja koos õppijatega, vaid seda teevad õppijad ise õpetaja suunamisel (Kõverjalg 1995: 17).Uurimismeetodi puhul läheneb õppetunnetus struktuurselt teaduslikule tunnetusele (tunnetustegevuslikult kõrgeim vorm). Sel juhul koguvad õppijad ise fakte katsete, vaatluste ja kirjanduse läbitöötamise teel, analüüsivad, kirjeldavad ja seletavad saadud tulemusi ning teevad nendest vajalikke järeldusi. Õppijate arutluse käiku ja järelduste õigsust kontrollib ja hindab õpetaja vestluse või uurimistöö tulemuste suulise või kirjaliku esituse alusel (Kõverjalg 1995: 17)Algoritmimeetod - toimingu sooritamise, kindlaks määratud järjekord.
Peamised tunnused:
- Õpetaja tegevuses:
- õppijate õpitegevuse korraldamine toimingute ettenäitamise või nende sooritamise algoritmi etteandmise alusel;
- ülesande andmine õppijatele õpitava toimingu sooritamise algoritmi iseseisvaks koostamiseks.
- Õppijate tegevuses:
- tegutsemine ettenäitamise või etteantud algoritmi järgi;
- algoritmi (tehnoloogia-, juhendus-, jne kaardi, ülesande lahenduskäigu jne) iseseisev koostamine.
Programmülesannete meetodi puhul antakse õppematerjal õppijatele osade
kaupa. Väga oluline on tagasiside.
Peamised tunnused:
- Õpetaja tegevuses: õppematerjali jaotamine sammudeks ning igale "portsionile" kontrollküsimuste ja ülesannete püstitamine õppijate iseseisva tegutsemise ja tagasisideme saamiseks;
- Õppijate tegevuses: tegutsemine etteantud programmi (info→tagasiside→täiendav info→jne) alusel.
3) Binaarmeetodite süsteem. Õppemeetodite binaarse iseloomu määrab ära nende realiseerimisel erinev iseloom õpetaja tegevusel (õpetamismeetod) ja õppija tegevusel (õpimeetod). Õpetaja tegevus kutsub esile õppija tegevuse. Ja see meetodite süsteem lähtub sellest, et õpilane on õppeprotsessis aktiivne subjekt. (Mahmutov 1981: 114)
Teadustusmeetodi puhul teeb õpetaja
õppijatele faktid ja järeldused teatavaks ilma neid piisavalt seletamata,
üldistamata ja süstematiseerimata. Jäljendusmeetodi puhul kuulab õppija
õpetaja jutustust, vaatleb tema poolt tehtavat ilma seda analüüsimata ja lahti
mõtestamata. Seda meetodit kasutatakse kõige enam kordamisel ja vilumuste
kujundamisel. (Kõverjalg 1995: 17)
Seletusmeetodi puhul õpetaja üldistab, kirjeldab ja
seletab fakte ning nähtusi. Ta avab uute mõistete olemuse sõna ja näitlikkuse
ning toimingute ühendamise kaudu. Reproduktiivse ehk taasloova meetodi
puhul õppija kuulab, tajub, vaatleb, mõtestab lahti, süstematiseerib,
analüüsib jne õpetaja esitatud õpimaterjali. Õppija tegevus on teadlik, uued
teadmised seostab ta varem omandatuga, kuid õppija iseseisvuse tase on veel
madal. (Kõverjalg 1995: 17)
Juhendusmeetodit kasutatakse õppijate praktilise tegevuse
organiseerimisel. Sel juhul juhendab (instrueerib) õpetaja õpilasi mingiks
praktiliseks tegevuseks, selgitab, mida on vaja teha, ning näitab, kuidas teha.
Praktikameetodi
puhul on õppija põhitegevuseks mitmesugused praktilised toimingud: esemete
valmistamine, modelleerimine, seadmete reguleerimine ja remontimine, skeemide
koostamine. Selle meetodi puhul tuleb pea töö ühendada käte tööga. (Kõverjalg 1995: 17)
Seletus- ja
virgutusmeetodi puhul suunab õpetaja
oma seletuste ning virgutavate võtetega õppijaid iseseisvatele otsingutele. Ta
osalt seletab õppeainet, osalt esitab õpilastele probleemseid
tunnetusülesandeid uute teadmiste iseseisvaks avastamiseks. Tegemist on
probleemõppe ühe põhimeetodiga. Osalise otsingu meetodi puhul
ühendab õppija õpetaja seletuse otsingulise tegevusega. Selle meetodi
puhul otsivad õppijad õpetaja antud ülesannetele iseseisvaid lahendusi ja
teevad järeldusi. Vajaduse korral pöörduvad nad abi saamiseks ka õpetaja poole. (Kõverjaög 1995: 18)
Virgutusmeetodiga
õhutab õpetaja õppijaid iseseisvale
aktiivsele vaimsele tegevusele. Ta suunab õppijate iseseisva tegevuse probleeme
lahendama, omapoolset abi seejuures andmata. Otsingumeetodi puhul avab
õppija
uuritava probleemi olemuse iseseisvalt, ta otsib ise uusi teadmisi ja tegevusviise
probleemide püstitamise ja nende lahendamise kaudu. (Kõverjalg 1995: 18)
4)
Probleemõppemeetodite süsteem kujutab endast
üld- ja binaarmeetodite orgaanilist seost. Probleemõppemeetodite süsteem
rajaneb meetodi ja sisu orgaanilise seose ning hariduse sotisaalsete
eesmärkide, õpetaja tegevuse liikide ja õpetatavate teadmiste ning
tegevusvõtete omandamise seaduspärasuste ühtsuse ideel. Meetodi ülesanne on
õpetada, virgutada, kasvatada ning arendada. (Mahmutov 1981: 114)
Minule on kõige sobivam Üldmeetodite süsteem
Testimine ( B.3.)
Täna (04.09.2014) tegin läbi inglise keelse testi.Test oli mõeldud selleks,et teada saada milline õppemeetod mulle kõige paremini sobib.Enne testi tegemist lugesin läbi erinevad õppemeetodid ning tegin nendest kokkuvõtte,ning pärast kontrollisin üle kas need õppemeetodid mis minu arvates olid mulle sobilikud ühtivad ka testiga.
Täna (16.10.2014) testisime erinevaid kasutusjuhendeid,et kas nendega on võimalik nii kaugele jõuda kui on vaja ning kas vastavad erinevatele reeglitele (vormistamine jne).
Protsessi täiustamine ( E.5.)
Täna (03.09.2014) vaatasin tunnis erinevaid haridustasemeid (nt tarkvaraarendaja) ning millised on kõige kõrgemad tasemed (Eestis) ning kuidas on neid võimalik saada.Ja millised on välismaal tarkvaraarendaja haridustasemed ja milline on seal kõige kõrgem oskustase.
Eestis on kõige kõrgem tarkvaraarendaja haridustase,tase 8Välismaal on kõige kõrgem tarkvaraarendaja haridustase,tase 10
Pidin ka otsima endale töökoha millest saad pikemalt lugeda blogi teisest sissekandest:"Töökoht (tarkvaraarendaja) ja selleks vajalikud (tähtsad) kompententsid".
Eestis on kõige kõrgem tarkvaraarendaja haridustase,tase 8Välismaal on kõige kõrgem tarkvaraarendaja haridustase,tase 10
Pidin ka otsima endale töökoha millest saad pikemalt lugeda blogi teisest sissekandest:"Töökoht (tarkvaraarendaja) ja selleks vajalikud (tähtsad) kompententsid".
Koolis käsitletavad päevateemad mida ei oska ühegi kompetentsi alla panna
Täna (08.09.2014) rääkisime milline võiks olla töökeskkond.
Täna (09.09.2014) vaatasime mõningaid videoid milline oleks mugav töökeskkond.Rääkisime millised valgustid on kõige paremad (kõige paremad on hõõg-ja LED lambid),mis võib valgustitega ajapikku juhtuda (valgus muutub tuhmimaks,n-ö koab ajapikku ära),ning kui suur valguse suurus (ühikutes) peaks paistma töölauale.Töölauale peaks paistma umbes 300 lux-i valgust.Peale seda moodustati grupid,ning me pidime mõõtma kui palju valgust tuleb iga õpilase töölauale ning teistele tähtsatele kohtadele.
Järgmisena rääkisime elektrist ja voolutugevusest,ehk kuidas ennast mitte ohtu seada, et elektrit saaks,ning kui palju tuleb kuskilt mingit voolu(tavalisest pistikust 230V,tööstuslikust pistikus 400V jne).
Järgmine teema oli heli ja helitugevus,ehk kui suurt heli teeb mingi asi (dB),ning kui kaua tohiks olla erinevate helitugevustega keskkonnas.Sellega seoses tegime me samade rühmadega, mis olid eelnevalt moodustatud,väikese tabeli kus oli kirjutatud 10 põhilist heli (helitekitajat) mis segavad või häirivad õppimist klassis,ning kuidas oleks neid võimalik likvideerida,või muuta seda heli vaiksemaks.
Sai tehtud täna SWOT analüüsi (tehti grupid),ning pidime kirjutama sinna mis on klassiruumis positiivset,ning mida tuleks klassiruumis muuta või juurde tuua, et klassis oleks veel parem õppida.
Viimase asjana kirjutasime üles mis töö-ja koristusvahendeid oleks sinna klassi vaja.Täna (10.09.2014) rääkisime ekvakueerimisest,ning kuidas tulekahju korral käituda (päästeametile helistamine evakueerimine jne).Vaatasime milliseid on tuleohutus märgid,evakueerimismärgid,ning mis need tähendavad.Rääkisime ka läbi mille järgi evakueerida koolihoonetest ja kuidas sellel ajal käitud ja mida teha kui oled jõudnud hoonest välja. Teemaks olid ka erinevad tulekustutid,kus neid kasutada ja kus mitte.Päeva lõpus pidime joonistama (gruppidena) üles nii peamaja kui ka tehnikahoone evakueerimisplaani,kus mingi klass peaks väljuma,kus on tulekustutid,häirenupud jne.
Iga grupp sai erinevad korrused.
Täna (11.09.2014) rääkisime erinevatest ohu-keelu-ja kohustusmärkidest.Kus neid kasutatakse ja mis need tähendavad. Pidime ka kooli õuealal ringi käima ja vaatama kuhu oleks vaja mingi märk üles panna,ning pidime siis need klassis paberile joonistama (10 tükki).
Tegelesime ka Moodle keskkonnaga.
Täna (22.09.2014) õppimisime kasutama Micrsosoft Word-i. Tunni lõpus pidime tegema selle peale töö.
Täna (23.09.2014) tegime vigade parandusi eilses töös. Tegime Microsoft Word-is erinevaid võrrandeid.Päeva viimane ülesanne oli teha Word-is viiele leheküljele vesimärgid (kahele esimesele leheküljele samasugused vesimärgid ja järgmisele kahele erinevad vesimärgid). Viimasele leheküljele tuli panna vesimärgi stiilis pilt.Täna (29.09.2014) rääkisime ITIL-st (mis see on,millest see koosneb,mis spetsialiseerimis tasemeid on võimalik ITIL-s saada jne). Tegime selle põhjal ka vihikusse konspekti.Täna (30.09.2014) tegelesime edasi ITIL-ga, rääkisime erinevatest ITIL-i osadest ja mis eesmärgid mingitel asjadel on .Tegime ka selle kohta konspektid.
Täna (30.09.2014) tegelesime edasi ITIL-ga, rääkisime erinevatest ITIL-i osadest ja mis eesmärgid mingitel asjadel on (nagu eilne päev).Tegime ka selle kohta konspekti.
Täna(01.10.2014) tegelesime ITIL-i ingliskeelse versiooniga (vaatasime millest koosneb jne).
Täna (02.10.2014) tegime oma ITIL-i töödes vigade parandusi,ning kirjutasime ITIL-is olevad mõisted,ning protsesside eesmärgid uuesti välja.
Tegime ka IT testi ehk kui palju me teame erinevatest IT asjadest (millest koosnevad protsessorid jne).
Täna (03.10.2014) toimus õpetajatepäev.
Täna (06.10.2014) toimus IT eriala kümnevõistlus. Alad oli: IT erialaga kokkuminev puzle,võrgukaabli isolatsiooni ära võtmine,vanasõna n-ö kokkupanek,võrgukaabli läbiajamine läbi tooli jalgade,arvuti klaviatuuri kokkupanek,kuvarite tõstmine kapi otsa, pinball mängimine arvutis,kõvaketta viskamine,palli ülespuhumine mööda kaldust lauda ning arvutit vedamine üle takistuse.
Täna (7.10.2014) rääkisime meie spetsialiseerumistest (mobiilirakenduste arendaja,veebiarendaja jne).
Otsisime netist mida on vaja selle jaoks (töökogemus,programmeerimiskeeled jne).
Vaatasime ka ametijuhendit ning millest see koosneb. Ning pidime ka kirjutama mis tööülesanded on mingil spetsialiseerumisalal (ametijuhendisse).
Täna (17.10.2014) me tegime koduseid töid koolis.
Täna (21.10.2014) rääkisime klienditeenindusest ja teenindusest ja sellest mis on selle juures tähtis. Tegime arvutis selleteemalise postri või flaieri, pidin kirjutama mis tüüpi klienditeenindaja ma olen ning heast ja halvast klienditeenindusest.
Täna (25.10.2014) rääkisime majandusest (täpsemini pankadest ja erinevatest kuludest mis tekivad igapäevaelus).
Hakkasime tegema tööd kus pidime erinevate pankade kodulehekülgede pealt leidma küsimustele vastused. Teine ülesanne oli see, et me pidime andma nõu erinevatele inimestele (väljamõeldud inimesed) kuhu neil oleks kõige mõtekam oma raha investeeerida jne.
Täna (28.10.2014) rääkisime otsestest ja kaudsetest maksudest. Tuvusime eesti.ee-ga ning pidime tegema sellekohta slaidikava (Mida saad kodanikuna teha? Mida saad kodanikuna teada? Milliseid e-teenuseid sina hakkaksid kasutama? Millistele lehekülgedele suunab e-teenused edasi?). Täitsime tabelit kuhu pidi kirjutama kui suur oli mingi maks (nt tulumaks) mingil aastal (2014,2010,2008,2005,2002.2000,1995).
Täna (29.10.2014) me õppisime microsoft smallbasicu kohta, õppisime omistamise, sisend, väljund, IF ja FOR kohta.
Täna (30.10.2014) me õppisime edasi OS’i aluste kohta ja tegime blogi edasi.Hiljem õppisime ja tegime töö Resursside , nõudluse ja pakkumise kohta.
Täna (31.10.2014) me lõppetasime OS’i aluste tegemist blogisse.
Täna (09.09.2014) vaatasime mõningaid videoid milline oleks mugav töökeskkond.Rääkisime millised valgustid on kõige paremad (kõige paremad on hõõg-ja LED lambid),mis võib valgustitega ajapikku juhtuda (valgus muutub tuhmimaks,n-ö koab ajapikku ära),ning kui suur valguse suurus (ühikutes) peaks paistma töölauale.Töölauale peaks paistma umbes 300 lux-i valgust.Peale seda moodustati grupid,ning me pidime mõõtma kui palju valgust tuleb iga õpilase töölauale ning teistele tähtsatele kohtadele.
Järgmisena rääkisime elektrist ja voolutugevusest,ehk kuidas ennast mitte ohtu seada, et elektrit saaks,ning kui palju tuleb kuskilt mingit voolu(tavalisest pistikust 230V,tööstuslikust pistikus 400V jne).
Järgmine teema oli heli ja helitugevus,ehk kui suurt heli teeb mingi asi (dB),ning kui kaua tohiks olla erinevate helitugevustega keskkonnas.Sellega seoses tegime me samade rühmadega, mis olid eelnevalt moodustatud,väikese tabeli kus oli kirjutatud 10 põhilist heli (helitekitajat) mis segavad või häirivad õppimist klassis,ning kuidas oleks neid võimalik likvideerida,või muuta seda heli vaiksemaks.
Sai tehtud täna SWOT analüüsi (tehti grupid),ning pidime kirjutama sinna mis on klassiruumis positiivset,ning mida tuleks klassiruumis muuta või juurde tuua, et klassis oleks veel parem õppida.
Viimase asjana kirjutasime üles mis töö-ja koristusvahendeid oleks sinna klassi vaja.Täna (10.09.2014) rääkisime ekvakueerimisest,ning kuidas tulekahju korral käituda (päästeametile helistamine evakueerimine jne).Vaatasime milliseid on tuleohutus märgid,evakueerimismärgid,ning mis need tähendavad.Rääkisime ka läbi mille järgi evakueerida koolihoonetest ja kuidas sellel ajal käitud ja mida teha kui oled jõudnud hoonest välja. Teemaks olid ka erinevad tulekustutid,kus neid kasutada ja kus mitte.Päeva lõpus pidime joonistama (gruppidena) üles nii peamaja kui ka tehnikahoone evakueerimisplaani,kus mingi klass peaks väljuma,kus on tulekustutid,häirenupud jne.
Iga grupp sai erinevad korrused.
Täna (11.09.2014) rääkisime erinevatest ohu-keelu-ja kohustusmärkidest.Kus neid kasutatakse ja mis need tähendavad. Pidime ka kooli õuealal ringi käima ja vaatama kuhu oleks vaja mingi märk üles panna,ning pidime siis need klassis paberile joonistama (10 tükki).
Tegelesime ka Moodle keskkonnaga.
Täna (22.09.2014) õppimisime kasutama Micrsosoft Word-i. Tunni lõpus pidime tegema selle peale töö.
Täna (23.09.2014) tegime vigade parandusi eilses töös. Tegime Microsoft Word-is erinevaid võrrandeid.Päeva viimane ülesanne oli teha Word-is viiele leheküljele vesimärgid (kahele esimesele leheküljele samasugused vesimärgid ja järgmisele kahele erinevad vesimärgid). Viimasele leheküljele tuli panna vesimärgi stiilis pilt.Täna (29.09.2014) rääkisime ITIL-st (mis see on,millest see koosneb,mis spetsialiseerimis tasemeid on võimalik ITIL-s saada jne). Tegime selle põhjal ka vihikusse konspekti.Täna (30.09.2014) tegelesime edasi ITIL-ga, rääkisime erinevatest ITIL-i osadest ja mis eesmärgid mingitel asjadel on .Tegime ka selle kohta konspektid.
Täna (30.09.2014) tegelesime edasi ITIL-ga, rääkisime erinevatest ITIL-i osadest ja mis eesmärgid mingitel asjadel on (nagu eilne päev).Tegime ka selle kohta konspekti.
Täna(01.10.2014) tegelesime ITIL-i ingliskeelse versiooniga (vaatasime millest koosneb jne).
Täna (02.10.2014) tegime oma ITIL-i töödes vigade parandusi,ning kirjutasime ITIL-is olevad mõisted,ning protsesside eesmärgid uuesti välja.
Tegime ka IT testi ehk kui palju me teame erinevatest IT asjadest (millest koosnevad protsessorid jne).
Täna (03.10.2014) toimus õpetajatepäev.
Täna (06.10.2014) toimus IT eriala kümnevõistlus. Alad oli: IT erialaga kokkuminev puzle,võrgukaabli isolatsiooni ära võtmine,vanasõna n-ö kokkupanek,võrgukaabli läbiajamine läbi tooli jalgade,arvuti klaviatuuri kokkupanek,kuvarite tõstmine kapi otsa, pinball mängimine arvutis,kõvaketta viskamine,palli ülespuhumine mööda kaldust lauda ning arvutit vedamine üle takistuse.
Täna (7.10.2014) rääkisime meie spetsialiseerumistest (mobiilirakenduste arendaja,veebiarendaja jne).
Otsisime netist mida on vaja selle jaoks (töökogemus,programmeerimiskeeled jne).
Vaatasime ka ametijuhendit ning millest see koosneb. Ning pidime ka kirjutama mis tööülesanded on mingil spetsialiseerumisalal (ametijuhendisse).
Täna (17.10.2014) me tegime koduseid töid koolis.
Täna (21.10.2014) rääkisime klienditeenindusest ja teenindusest ja sellest mis on selle juures tähtis. Tegime arvutis selleteemalise postri või flaieri, pidin kirjutama mis tüüpi klienditeenindaja ma olen ning heast ja halvast klienditeenindusest.
Täna (25.10.2014) rääkisime majandusest (täpsemini pankadest ja erinevatest kuludest mis tekivad igapäevaelus).
Hakkasime tegema tööd kus pidime erinevate pankade kodulehekülgede pealt leidma küsimustele vastused. Teine ülesanne oli see, et me pidime andma nõu erinevatele inimestele (väljamõeldud inimesed) kuhu neil oleks kõige mõtekam oma raha investeeerida jne.
Täna (28.10.2014) rääkisime otsestest ja kaudsetest maksudest. Tuvusime eesti.ee-ga ning pidime tegema sellekohta slaidikava (Mida saad kodanikuna teha? Mida saad kodanikuna teada? Milliseid e-teenuseid sina hakkaksid kasutama? Millistele lehekülgedele suunab e-teenused edasi?). Täitsime tabelit kuhu pidi kirjutama kui suur oli mingi maks (nt tulumaks) mingil aastal (2014,2010,2008,2005,2002.2000,1995).
Täna (29.10.2014) me õppisime microsoft smallbasicu kohta, õppisime omistamise, sisend, väljund, IF ja FOR kohta.
Täna (30.10.2014) me õppisime edasi OS’i aluste kohta ja tegime blogi edasi.Hiljem õppisime ja tegime töö Resursside , nõudluse ja pakkumise kohta.
Täna (31.10.2014) me lõppetasime OS’i aluste tegemist blogisse.
Süsteemide integreerimine ( B.2.)
Täna (18.09.2014) paigaldasime arvutitele peale Windows 7, viirusetõrje ning vajalikud draiverid.Tegime ära ka süsteemi uuendused .
Täna (19.09.2014) installisime arvutile peale n-ö puhastussüsteemi ja tegime arvuti n-ö puhtaks.
Täna (19.09.2014) installisime arvutile peale n-ö puhastussüsteemi ja tegime arvuti n-ö puhtaks.
Infoturbestrateegia väljatöötamine ( D.1.)
Täna (3.09.2014) sain teada turva ohtudest mis võivad ohustada suuremate ettevõtete süsteeme, näiteks ligipääs ARK-i auto registrile kus puuduva turva nõuete täitmise tõttu on võimalik täiesti võõral inimesel panna oma nimele temajaoks täiesti tundmatu inimese auto.
Täna (08.09.2014) kordamise üle kuidas hoida arvutit turvalisena (parooli pikkused,arvuti juurest lahkumisel logida välja arvutist jne).Rääkisime täna ka tööohutusest. Näiteks et, arvutis tasuks olla kõige rohkem järjest tund aega.
Rääkisime ka arvuti korrashoiust, et ei tohiks arvuti juures süüa, ning kui arvuti peale lähebki mingi jook siis peaks keerama arvuti ruttu teistpidi, ning võtma aku arvuti tagant ära, et päästa niipalju kui veel võimalik ning peale seda ei tohiks arvutit terve päev kasutada, et kõik see jook ära kuivaks ja et saaks arvuti lahti võtta ja näha mis on läbi või mis on terve (jutt käib sülearvuti kohta).Lauaarvutiga on lihtsam. Võtad arvutilt klaviatuuri ära,lasta ära kuivada ja siis saab juba edasi tegutseda.
Täna (15.10.2014) me tegime kaks paaris tööd ja ühe üksinda. Esimene oli Kasutusjuhend virtuaal operatsioonsüsteemi installimise kohta. Teine oli infoturve mõistekaart. Üksinda tegime infoturve mõisted lihtsalt.
Täna (08.09.2014) kordamise üle kuidas hoida arvutit turvalisena (parooli pikkused,arvuti juurest lahkumisel logida välja arvutist jne).Rääkisime täna ka tööohutusest. Näiteks et, arvutis tasuks olla kõige rohkem järjest tund aega.
Rääkisime ka arvuti korrashoiust, et ei tohiks arvuti juures süüa, ning kui arvuti peale lähebki mingi jook siis peaks keerama arvuti ruttu teistpidi, ning võtma aku arvuti tagant ära, et päästa niipalju kui veel võimalik ning peale seda ei tohiks arvutit terve päev kasutada, et kõik see jook ära kuivaks ja et saaks arvuti lahti võtta ja näha mis on läbi või mis on terve (jutt käib sülearvuti kohta).Lauaarvutiga on lihtsam. Võtad arvutilt klaviatuuri ära,lasta ära kuivada ja siis saab juba edasi tegutseda.
Täna (15.10.2014) me tegime kaks paaris tööd ja ühe üksinda. Esimene oli Kasutusjuhend virtuaal operatsioonsüsteemi installimise kohta. Teine oli infoturve mõistekaart. Üksinda tegime infoturve mõisted lihtsalt.
Suhtekorraldus (E.4)
Täna (2.09.2014) tutvusin põhjalikult oma klassikaaslastega.Õppisin koostama gruppi Facebooki ning sain targemaks grupitöö jaotumise suhtes ning koostasin blogi.
Tellimine:
Postitused (Atom)